noun · masculinesecond declension
lēgisperītus
lēgisperītus m (genitive lēgisperītī)
Classical[ɫeː.ɡɪs.pɛˈriː.tʊs]Ecclesiastical[le.d͡ʒis.peˈriː.tus]
Meaning
- lawyer, law-expert
Declension
| form | singular | plural |
|---|---|---|
| nominative | lēgisperītus | lēgisperītī |
| genitive | lēgisperītī | lēgisperītōrum |
| dative | lēgisperītō | lēgisperītīs |
| accusative | lēgisperītum | lēgisperītōs |
| ablative | lēgisperītō | lēgisperītīs |
| vocative | lēgisperīte | lēgisperītī |
Origins
Noun formed from lex (“law”) + perītus (“skilled”).